Kas kellaaeg mõjutab elektriauto laadimishindu?

Selle veebisaidi hinnalehekülg selgitab juba, miks sama laadija võib sõltuvalt maksmise viisist esitada kolm erinevat summat. On olemas teine, eraldiseisev muutuja, mis hinda taas muudab: millal te laadimise alustate. See on maksemeetodist erinev küsimus ja muutub üha olulisemaks, kuna aina rohkem võrke seda kasutusele võtab.

Miks kellaajapõhine hinnastamine üldse eksisteerib

Laadimisjaama elektrikulu ei ole päeva jooksul ühtlane. Hulgimüügi elektrihinnad muutuvad vastavalt nõudlusele ja üha enam ka sellele, kui palju tuule- ja päikeseenergia tootmist on antud hetkel võrgus — odav, kui pakkumist on rohkelt, kallis õhtuse tipptunni ajal, mil nõudlus on suurim ja tootmine sageli kõige vähem paindlik. Elektrisõidukite laadimise dünaamilise hinnastamise kirjandusülevaade dokumenteerib seda kui väljakujunenud uurimisvaldkonda, mitte äärmuslikku ideed: operaatoritel on tõeline majanduslik stiimul nihutada nõudlust tipptundidelt eemale ning ajas muutuvad hinnad on üks otsesemaid vahendeid selle saavutamiseks ^[2].

Uuringud pistikliidesega elektrisõidukite laadimise ajastamisest vastavalt kellaajapõhistele tariifidele lähevad kaugemale, modelleerides, kuidas laadimiskoormuse nihutamine vähendab nii juhi makstavat summat kui ka koormust, mida tipptundidel laiemale süsteemile avaldatakse ^[1]. Stiimul ei ole ühepoolne — võrk, mis küsib kell 6 õhtul rohkem ja kell 2 öösel vähem, ei püüa lihtsalt suuremat marginaali teenida, vaid üritab ka vältida kulu ja võrgukoormust, mis tekib, kui kõik laadivad korraga.

Mida "dünaamiline" praktikas tähendada võib

Kõik ajas muutuvad hinnastamise mudelid ei toimi ühtemoodi ja teaduskirjandus kirjeldab vähemalt kolme erinevat lähenemist, mida operaatorid kasutavad.

Fikseeritud kellaajapõhised vööndid. Avaldatud tariifistruktuur, kus näiteks paariks tunniks varasel õhtul kehtib tipphind ja väljaspool seda madalam hind — ette teada ja prognoositav, sarnaselt kodusele elektritariifile. Uuring laadimistariifi struktuuride kujundamisest taastuvenergia omatarbe suurendamiseks kirjeldab seda vööndipõhist lähenemist kui üht mitmest struktuurist, mille vahel operaatorid valida saavad, kusjuures igaühel on erinev mõju sellele, millal inimesed tegelikult laadima hakkavad ^[8].

Prognoosipõhine dünaamiline hinnastamine. Mõned kirjanduses kirjeldatud uuemad lähenemised kohandavad hindu võrgutingimuste ja taastuvenergia tootmise prognooside, mitte fikseeritud kellapõhise graafiku alusel, eesmärgiga peegeldada tõeliselt, kui suur on võrgu koormus antud hetkel, mitte kasutada ligikaudset asendajat nagu "praegu on õhtu". Uuring taristuvajaduste prognoosimisest ja elektrisõidukite laadimise dünaamilisest hinnastamisest käsitleb seda kui väljakujunemata, mitte kindlakskujunenud praktikat ^[5].

Koormuse tasakaalustamine mitme laadija või asukoha vahel. Kui operaator haldab mitut laadijat ühe grupina, saavad hinnastamine ja ajastamine reageerida kogu grupi reaalajas nõudlusele, mitte käsitleda iga laadimiskohta eraldiseisvana. See on pigem operaatoripoolne mehhanism kui juhile suunatud funktsioon, kuid see võib siiski avalduda hinnaerinevusena sama koha kahe külastuse vahel.

Praktiline point on see, et "väljaspool tippaega on odavam" ei ole universaalne ja kindlakujuline reegel — see sõltub sellest, millist neist lähenemistest konkreetne võrk tegelikult kasutab, ning just seda tuleks kontrollida operaatori kaupa, mitte eeldada.

Mida see tähendab pikamaasõidu jaoks

Tõelise pikamaasõidu puhul on kellaajapõhine hinnastamine tavaliselt väike tegur võrreldes meie hinnalehel käsitletud autentimismeetodite vahega — teekonna keskel on harva võimalik oodata kolm tundi odavamat aega. See on palju olulisem paindliku laadimise puhul: sihtkohas öösel laadimisel või tööpäeva ajal parkides laadimisel, kus saab tegelikult tundi valida.

Kus stiimul on kõige tugevam

Kõige tugevamad ja järjepidevamad kellaajapõhised mõjud uuringutes ilmnevad töökoha ja sihtkoha laadimise, mitte kiirtee kiirlaadimise juures. Uuring elektrisõidukite laadimispaindlikkuse koordineerimisest nõudlusele reageerimises kirjeldab paljude laadijate koondamist — sellist paigutust, mida leiab töökoha parklast — koormuse nihutamiseks tipptundidelt eemale madalama hinna vastu ^[7]. See on tõeliselt erinev kasutusjuht võrreldes juhiga, kes peatub kahekümneks minutiks koridoril, ning seda erinevust tasub teada, et mitte oodata pikamaasõidu soodustust, mida hinnastamismudel polnud kunagi mõeldud pakkuma.

Korduma kippuvad küsimused

Related reading

• Kui palju avalik laadimine tegelikult maksab?
• Kas DC-kiirlaadijad on mürarikkad? Mida uuringud näitavad