Kas kellaaeg mõjutab elektriauto laadimise hinda?

Selle veebisaidi hinnalehel on juba selgitatud, miks üks ja seesama laadija võib nõuda kolme erinevat hinda sõltuvalt maksmise viisist. On olemas teine, eraldiseisev muutuja, mis muudab hinda taas: millal te laadimiskaabli ühendate. See on maksmisviisist erinev küsimus ja muutub olulisemaks, kuna aina rohkem võrke seda kasutusele võtavad.

Miks kellaajapõhine hinnastamine üldse eksisteerib

Laadimispunkti elektrikulu ei ole päeva jooksul ühtlane. Elektri hulgihinnad muutuvad nõudluse ja üha enam ka selle järgi, kui palju tuule- ja päikeseenergia tootmist võrgus sel hetkel on — odav, kui pakkumine on suur, ja kallis õhtuse tipptunni ajal, kui nõudlus on suurim ja tootmine sageli kõige vähem paindlik. Elektrisõidukite laadimise dünaamilise hinnastamise kirjanduse ülevaade dokumenteerib seda kui väljakujunenud uurimisvaldkonda, mitte äärmuslikku ideed: operaatoritel on tõeline majanduslik motivatsioon nihutada nõudlust tipptundidelt eemale, ja aja jooksul muutuv hind on üks otsesemaid vahendeid selle saavutamiseks ^[2].

Uuringud, mis käsitlevad pistikühendusega elektrisõidukite laadimise ajastamist vastavalt kellaajapõhistele tariifidele, lähevad kaugemale, modelleerides, kuidas laadimiskoormuse nihutamine vähendab nii juhi makstavat summat kui ka koormust, mida see tipptundidel laiemale võrgusüsteemile tekitab ^[1]. Motivatsioon ei ole ühepoolne — võrk, mis võtab kell 18 rohkem ja kell 2 öösel vähem, ei püüa lihtsalt suuremat kasumimarginaali teenida, vaid tahab vältida ka kulu ja võrgu ülekoormust, mis tekib, kui kõik laadivad korraga.

Mida "dünaamiline" praktikas tähendada võib

Kõik aja jooksul muutuvad hinnastamise mudelid ei toimi samamoodi, ja teaduskirjandus kirjeldab vähemalt kolme erinevat lähenemist, mida operaatorid kasutavad.

Fikseeritud kellaajapõhised vööndid. Avaldatud tariifistruktuur, kus näiteks õhtu algul on mõneks tunniks kehtestatud tipphind ja väljaspool seda madalam hind — ennustatav ja ette teada, sarnaselt kodumajapidamise elektritariifile. Uuringud laadimistariifide struktuuride kavandamisest taastuvenergia omatarbimise suurendamiseks kirjeldavad seda vööndilist lähenemist kui üht mitmest struktuurist, mille vahel operaatorid saavad valida, ja kõigil neist on erinev mõju sellele, millal inimesed tegelikult laadima hakkavad ^[9].

Prognoosipõhine dünaamiline hinnastamine. Mõned kirjanduses kirjeldatud uuemad lähenemised kohandavad hindu võrgutingimuste ja taastuvenergia tootmise prognooside põhjal, mitte fikseeritud kellaajalise graafiku alusel, eesmärgiga peegeldada tõepäraselt, kui suure koormuse all võrk antud hetkel tegelikult on, mitte kasutada lihtsat asendusnäitajat nagu "praegu on õhtu". Uuringud elektrisõidukite laadimise infrastruktuurivajaduse prognoosimisest ja dünaamilisest hinnastamisest käsitlevad seda kui väljakujunemisjärgus, mitte juurdunud tava ^[6].

Koormuse tasakaalustamine mitme laadija või asukoha vahel. Kui operaator haldab mitut laadijat ühtse grupina, saab hinnastamine ja ajastamine reageerida reaalajas nõudlusele kogu grupi ulatuses, mitte käsitleda igat laadimispunkti eraldi. See on rohkem operaatoripoolne mehhanism kui juhile suunatud funktsioon, kuid see võib siiski avalduda hinnaerinevusena kahe külastuse vahel samasse asukohta.

Praktiline tähtsus on selles, et "väljaspool tipptundi on odavam" ei ole universaalne ja kindlakujuline reegel — see sõltub sellest, kumba nendest lähenemistest konkreetne võrk tegelikult kasutab, ja just seda tüüpi detaili tuleks kontrollida operaatori kaupa, mitte eeldada.

Mida see tähendab pikema autoreisi puhul

Tõeliselt pika vahemaa läbimisel on kellaajapõhine hinnastamine tavaliselt vähetähtis tegur võrreldes autentimismeetodite vahega, mida käsitleme oma hinnalehel — teil on harva vabadust oodata reisi keskel kolm tundi odavamat ajavahemikku. See on palju olulisem paindliku laadimise puhul: sihtkohas üleöö laadimisel või tööpäeva jooksul parkides laadimisel, kus tunni valimine on tegelikult teie enda otsustada.

Kus motivatsioon on tugevaim

Uuringute kohaselt on tugevaim ja järjepidevaim kellaajapõhine mõju seotud töökoha- ja sihtkohalaadimisega, mitte kiirteede kiirlaadimisega. Uuringud elektrisõidukite laadimispaindlikkuse koordineerimisest nõudluse juhtimises kirjeldavad paljude laadijate koondamist — sellist ülesehitust, mis leidub näiteks töökoha parklas — koormuse nihutamiseks tipptundidelt eemale madalama hinna vastu ^[8]. See on tegelikult teistsugune kasutusjuht kui juht, kes peatub koridoril kahekümneks minutiks, ja seda vahet on kasulik teada, et te ei ootaks pikamaareisi soodustust, mida hinnamudel pole kunagi kavandatud pakkuma.

Korduma kippuvad küsimused

Seotud lugemine

• Mis avalik laadimine tegelikult maksab?
• Kas alalisvoolu kiirlaadijad tekitavad müra? Mida uuringud näitavad